VIRSU (sõnadest VIRo ‘Eesti/eesti keel’ ja SUomi ‘Soome/soome keel’; virsu tähendab soome keeles kasetohust viisku, mis on omamoodi ka traditsioonilise soome rahvakultuuri sümbol) on koostööprojekt, mille aluseks on soome-eesti või eesti-soome keeleõppe kontrastiivse uurimise pikk ja alati tugevnev traditsioon.

1997. aastast alates on see koostöö VIRSU raamides järjest laienenud, nii et praeguseks on Eesti ja Soome ülikoolides peaaegu kõikjal, kus eesti või soome keeleõppega tegeldakse, ka VIRSU kontaktiisikud. VIRSU korraldab sümpoosiume, seminare ja konverentse. Väljaandeid on seni ilmunud neli artiklikogumikku ning hulk artikleid, magistritöid jne.

Huvi soome-ugri keelte ja nende õppimise vastu kasvab kõikjal maailmas; kuigi see puudutab peamiselt kolme suurt soome-ugri riigi- ja rahvuskeelt (eesti, soome, ungari), on oodata, et seoses vähemuste keeleliste inimõigustega ka väikeste soome-ugri keelte arendamise ja õppe küsimustele pööratakse järjest rohkem tähelepanu. Kolmandal rahvusvahelisel VIRSU konverentsil Joensuus (19.-20.1.2007) otsustati laiendada VIRSU raamides toimuvat koostööd, nii et see hõlmaks kõigi soome-ugri keelte õppe ja omandamisega tegelevaid uurijaid. Ettepanekud konkreetseks koostööks on teretulnud.

VIRSU eesmärgiks on soome-ugri keelte omandamise ja õppe iseloomulike joonte võrdlemine ning soome-ugri keelte (iseäranis nende omandamise ja õppe) olukorra analüüsimine. Kuna keeleõppega tegelevas rakenduslingvistikas on seni domineerinud indoeuroopa keeled, on soome-ugri keelte alal oodata väga huvitavaid uusi tulemusi, mis võiksid aidata ka praktilisest keeleõppes ning õppematerjalide koostamisel.